Vata
Sanskriti keeles tähendab vata “liikuma” või “vaimustuma”. Vata on tridosha kõige olulisem koostisosa, vastutades inimese liikuvuse eest, nii füüsilise liikuvuse kui ka mõtete kiiruse ja taibukuse eest. Vata hoiab ülal keha tugistruktuuri ja kudesid ning juhib vereringet. Vata kosmiline ühenduslüli on tuul ja põhiprintsiip muutus. Vata elemendid on eeter ja õhk, mistõttu ongi inimene, kelles domineerib Vata tüüp liikuv, kiire, ebapüsiv, kergesti vaimustuv ja raha suhtes kergemeelne.
Vata välimus ja üldised tunnused
Vata-tüüp on välimuselt reeglina kõhna keha ning väikeste silmadega. Vata on tugeva luuehitusega, peente näojoonte ja väikese lihasmassiga. Vata-tüüpe iseloomustavad külmad käed ja jalad, ta on tundlik liigse tuule ja külma suhtes ning vata pulss on kiire, nõrk ja korrapäratu. Samuti puudub igasugune reeglipärasus Vata toitumisharjumustes. Vatadel esineb sageli kõõma ja neil on sageli tumedad silmaalused.
Vatadele meeldib reisida, nad ei talu rutiini; nad on energilised ja reipad, kuid sageli otsustusvõmetud. Vata´del on raskusi magamisega ja puhanuna ärkamises, eriti stressiolukordades või reisides.
Vata nahk
Vata on külm ja kuiv tüüp, seega on tal kuiv ja kare, kergesti lõhenev nahk. Vata nahk on: õhuke, kergesti päevituv, mitte väga tundlik, peente pooridega ning piirkonniti väga kuiv, eriti põlvedel ja küünarnukkidel. Vatadel esineb sageli konnasilmi või nahapaksendeid, samuti ilmnevad neil kortsud juba varases nooruses.
Vaata ka VATA kehatüübile sobivaid Sundari tooteid siit. ja universaalsed tooted kõigile Dosha kehatüüpidele siit.
Toitumise soovitused lähtuvad sellest, et Vata-tüüpide seedetuli ehk agni on ebastabiilne – vahel on isu, vahel pole. Vata-tüüpi inimesed või need, kes üritavad vata´t vähendada, peaksid vältima igasugust praetud toitu ja jälgima, et nad sööksid korrapäraselt. Kuivus on vata tunnus, mis tõttu peaks tasakaalu saavutamiseks sööma rasket, rasvast ja kuuma toitu ning eelistama soolast, haput ja magusat maitset. Üldiselt peaksid Vatad jälgima, et toit oleks valmistatud ja söödud rahulikus keskkonnas ja vältima söömise ajal väliseid ärritajaid.
Vata menüü võiks sisaldada põhiliselt värskeid puuvilju, makarone, riisi, piimatooteid, magusaid toite ja rohkelt vedelikke, eriti sooje jooke. Salatid peaksid olema kreemised ja mahlase kastmega.
Üldiseid nõuandeid vata´de toitumisele:
- Vaja oleks süüa regulaarselt, 3-4 söögikorda päevas, vahe vähemalt 2 tundi.
- Mõõdukalt vürtse ja mitte üle toitu üle soolata.
- Kiirtoidud lisavad vatat, soovitav on neid vältida.
- Joo palju vedelikku, ka söögikordade vahel, parem on soojad joogid. Väldi karastus- ja gaseeritud jooke.
- Väldi söömist närvilisena, ärevana, erutatuna, kartlikuna, mõtetesse vajununa, hajevil – need võimenduvad pärast sellises meeleolus söömist.
- Söögikordade vahele jätmine on vatadele halb, ülesöömine veel halvem.
- Joo sooja, soovitavalt piimajooki õhtul vastu ööd.
- Eriti hoolikalt tuleb järgida eelmisi reegleid vanemas eas, sügisel ja talvel, külma ja tuulise ilmaga, pärastlõunal, reisil ning kui on palju müra ja lärmi. Jälgi keha signaale, kui on järgmised sümptomid: kõhupuhitus, punnis kõht, raskus peas ja jäsemetes, kärsitus, unisus ja kõhukinnisus. Nende korral söö väga kergelt, kuni seedimine on taastunud, tavaliselt piisab paarist päevast. Oluline on mitte taas üle süüa!
Vata-tüübile sobivad ja mittesobivad toiduained
Teraviljad ja seemned: (keedetud) kaer, kõrvitsaseemned, kinoa, riis, nisuiduleib, seesami- ja päevalilleseemned, nisu.
Kaunviljad: lääsed, mungoad, tofu.
Pähklid: mandlid, para-, india-, kookos-, sarapuu-, makadaamia-, pekani-, pistaatsia- ja kreeka pähklid.
Liha ja kala: veise-, kana-, pardi- ja kalkuniliha, koorikloomad ja krevetid. Vata tüübil on kasulik süüa rohkesti liha ja kala.
Köögiviljad: artišokk, spargel, punapeet, porgand, kabatšokk, kurk, aeduba, porrulauk, pastinaak, kõrvits, redis, spinat, kaalikas, bataat, (küpsetatud) tomat. EI SOBI: toores sibul ja kartul.
Puuviljad: aprikoos, avokaado, banaan, marjad, kirss, dattel, värsked viigimarjad, greip, viinamarjad, sidrun, laim, mango, apelsin, virsik, ananass, ploom, rabarber, maasikas. EI SOBI: õunad, pirnid ja melon.
Piimatooted: kodujuust, munad, lehmapiim, kitsejuust, kitsepiim.
Õlid: seesamiõli.
Joogid: puuviljamahlad, vürtsiteed, köögiviljamahlad, soe piim, soe vesi.
Maiustused: kõik peale šokolaadi.
Toidu maitse: magus, hapu ja soolane
Tasakaalus vata-tüüpi iseloomustab entusiasm, keskendumisvõime ja positiivsus. Vata-tüüp on erk ja loov, talle on omane kiiresti tegutseda ning ta kohandub kergesti uute olukordadega. Tasakaalustatud vata korral on tal pikk ja sügav uni, põie- ja sooletühjendamine toimib tõhusalt ning tal on väga tugev immuunsüsteem.
VATA-HÄIRED
Vata on seotud stressi ja närvisüsteemiga, samuti kurnatusega ning seega võib kiire eluviis koos nende teguritega mõjuda vata-tüübile laastavalt. Vata-tüüpi inimesed tunnevad sageli ärevust, hirmum kurbust või rahutust, peamiselt seetõttu, et nad liiguvad pidevalt täiskiirusel ja elust maksimumi võttes.
Vata-tüübile põhjustavad häireid enamasti läänelik eluviis, sest vata-tüüp tunneb loomupärast tõmmet põnevate kogemuste ja kiire elu poole. Stress, liigne aktiivsus, võimetus puhata, enda ülearune hellitamine toiduga, tubakas ja alkohol, ületöötamine ning suur füüsiline ja vaimne pinge võivad olla häirete põhjusteks, kui neil lastakse mõjuda pika aja jooksul. Isegi seikluslik ja rohkelt haaravat tegevust pakkuv puhkus, mis vata-tüüpi köidab, võib vata tasakaalu rikkuda. Seetõttu soovitatakse vata-tüübil veeta puhkus soojas ja lõõgastavas keskkonnas, kus ei oleks üleliia palju ergastavat meelelahutust. Veel võivad vata-häireid põhjustada toidukordade vahelejätmine, ebapiisav uni, külm ja tuuline ilm ning liigne toore, külma ja kuiva toidu söömine.
Häirete tunnused:
– kare nahk
– haprad, konarlikud sõrmeküüned
– hingamisteede haigused
– kõhukinnisus
– kuivad silmad või huuled
– närvivalu
– värisemine
– unetus või katkendlik uni
VATA TASAKAALUSTAMINE
Et Vata on doshade kuningas, on tema tasakaalustamine igaühe esmane ülesanne; kui Vata on jälle korras, järgnevad talle Pitta ja Kapha. Vata dosha tasakaalustamise võtmeks on korrapärasus. Vata on nii tundlik ja reageerib nii kiiresti muutustele, et võib kergesti langeda ülestimuleerimise ohvriks. Vata inimesed elavad Vata inimesed elavad õnnelikult vaheldusrikkuses, aga kui olukorrad liiga palju muutuvad, saab nende erutusest üleväsimus. Sellepärast tunnevad nii paljud Vata’d end kurnatuna ja närvilisena. Nende rahutust põhjustab see, et Vata dosha ei suuna enam õigesti nende keharütme. Korrapärase söömise, magamise ja kehalise liikumise asemel haaravad tasakaalust väljas Vata’d toitu siis, kui saavad, jätavad söögiaegu vahele, harrastavad kehalist liikumist hooti ja lähevad hilja magama.
Selline elu on kõikidele dosha’dele halb, aga Vata jaoks eriti. Paljud Vata tüüpi inimesed on takerdunud just niisugusesse ellu. Kahjuks on nad harjunud samastama korrapäratust ja vaheldusrikkust. Kõigepealt tuleks hakata oma eluviisi tasakaalustama, pöörates iga päev veidi rohkem tähelepanu korrapärale.
Vatat tasakaalustavad:
- harjumuste korrapärasus
- regulaarsed söögiaajad ja küllaldane toit
- soojus
- vaikus
- tähelepanu pööramine vedelikule (abhyanga)
- seesamiõli massaaž
- stressitundlikkuse vähendamine
- piisav puhkus
Vatat tasakaalustavad õlid:
Baasõli – seesami-, oliivi-, mandli-, riitsinus- (kastoor-), ghee ja sinepiõlid
Eeterlikud õlid – basiilik, fenkol, majoraan, apelsin, geranium, bergamot, kardemon, kaneel, muskaatpähkel
Kui teis ilmnevad Vata tasakaalutuse märgid, aitavad järgnevad soovitused teil päevaplaani ümber kujundada Vata dosha’le sobivamaks.
- Puhake rohkesti – see on kõige tähtsam igasuguse Vata häda korral. Kui tunnete, et sunnite end tagant või teete midagi liiga palju (kaasa arvatud vaimne tegevus), peatuge ja puhake viis minutit. Äärmiselt tähtis on ka igal öösel piisavalt magada; ei tohiks unetusele alistuda, isegi kui see on kestnud aastaid. Peale une on parimaks puhkuseks sügav lõdvestumine meditatsioonis. Soovitame kõigile tasakaalust väljas dosha´dele põhjalikuks lõdvestumiseks õppida meditatsiooni. Kõige rohkem saab sellest kasu Vata dosha, mis väljub täiesti rahunenuna ja värskena juba mõneminutilisest meditatsioonist.
- Püsige soojas – Vata on külm dosha ja soojus teeb teile head; Vata on kuiv, nii et garanteerige piisav õhuniiskus. Samuti on soovitav vältida tõmbetuult, sest Vata on õhu liikumise suhtes äärmiselt tundlik.
- Sööge vata’t rahustavat toitu ja toituge korrapäraselt, sest tühi kõht põhjustab vata dosha seisundi halvenemist. Kui vata inimesed tunnevad end haigena või ei söö enam regulaarselt, jäävad nad kiiresti kõhnaks. Neil on toitu vaja kogu päev läbi, kuigi nende isu tavaliselt kõigub. Sööge kindlasti kolm korda päevas, hommikueine olgu soe, toitev ja tugev – näiteks soe teraviljapuder. Veidi värsket ingverit enne einet ergutab isu ja soodustab seedimist.
- Et vältida veetustumist, jooge päeva jooksul palju sooja vedelikku. Parim on taimetee, mida võiks juua päevas kuni neli tassitäit. Vältige väga külmi toite ja jooke.
- Vältige vaimset pinget ja üleerutumist. Vali muusika, vägivallafilmid ja kauane telerivaatamine (eriti õhtuti) halvendavad vata seisundit.
- Tehke oma ümbrus heledaks ja erksaks. Vata reageerib soodsalt päikesepaistele ja erksatele värvidele. Haiguse puhul on hea istuda suletud akna all päikese käes. Aga ärge andke järele kiusatusele enne tervenemist kas või natukesekski ajaks välja minna. Kohtuge inimestega, kes teid rõõmsaks teevad, lugege humoorikaid teoseid, jälgige kergeid, naljakaid meelelahutuskavu. Kasulik on kõik, mis toob esile vata loomuliku entusiasmi ja vähendab murelikkust.
- Kui tegelete Vata tasakaalustamisega, ärge jooge alkoholi. Vata paneb pahaks iga liiki ergutusvahendeid, ka kohvi, teed ja nikotiini. Vata tasakaalutuse suhtes tundlikud inimesed peaksid neid kõiki kasutama ettevaatlikult. Ideaalne oleks neist täielikult loobuda.
- Vata’del on talvel ninaõõned enamasti kuivad ja seetõttu esineb sageli külmetushaigusi. Selle tasakaalustamiseks võtke sõrmeotsale tilk seesamiõli ja hõõruge see õrnalt ühte ninasõõrmesse; tehke sedasama teise ninasõõrmega. Nüüd pigistage nina kahe sõrmega kinni ja hingake sisse, siis laske sõrmed kohe lahti, seejärel pigistage jälle nina kinni, et seesamiõli ninaõõnde tõmmata – aga ärge pingutage ega püüdke nina vägisi lahti saada.
See viimane menetlus rahustab eriti kuiva külma ilma korral – paljud vata tüüpi inimesed on täheldanud, et sellest on külmetushaiguste ja gripi vastu tublisti abi –, kuid ühtlasi ta toniseerib ninakõrvalkoopaid ning seda võib kasutada igaüks, mitte ainult Vata’d. Ravi võib päevas teha kuni kaksteist korda. (Aga kui nina on kinni, ei tohiks selle ravimenetlusega liialdada; õli tüsistab Kapha dosha’t, mis on sagedasti kroonilise ninakõrvalkoobaste põletiku põhjuseks.
Vata uni
Vatadel on raskusi magamajäämisega või on nende uni nii kerge ja rahutu, et nad ärkavad väsinuna. Vata une tasakaalutusega võitlemiseks järgi järgmist:
Päeva jooksul:
- söö toitu, mis tasakaalustab Vata´t
- planeeri oma päev nii, et sööd 3 korda päevas sooja toitu, millest suurim jääb lõunasse. Söö õhtust enne kella 19:00, et kõik toit jõuaks enne magamaminekut seeduda
- mine voodisse enne kella 22.00-i, mis aitab Sul kasutada seda unist ja toima Kapha aega paremini uinumiseks
Enne magamaminekut:
- väldi ergutavaid tegevusi
- masseeri sooja õliga oma käsi ja jalgu
- püüa mitte mõelda päevasündmustele ja emotsioonidele, mis nendega kaasnesid